Ülesanne 5 ja 6

Ülesanne 5 ja 6

Ülesanne 4, mis puudutas organisatsiooni on postitatud aine Moodle keskkonnas.

Ülesanne 5: Loe läbi mooduli sissejuhatus, õpiobjektid ja lisamaterjalid ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?


Teadmusjuhtimise süsteemid võib jaotada kolme suurde rühma lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest: teadmushõive ja teadmusloome (capture and creation), teadmuse jagamine (knowledge sharing) ja teadmuse rakendamine (knowledge application).
Seega võib eristada järgmisi süsteeme:
- Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems).
- Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).
- Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)
Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, samuti konkurentsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine.
Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele. Näitena võib tuua tehisintellekti, mitmesugused ekspertsüsteemid, arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid, videokonverentsisüsteemid, repositooriumid jpt. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib vaadelda ka sotsiaalse tarkvara vahendeid (Becerra-Fernandez and Sabherwal, 2010).


2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelist seost näitab hästi Becerra-Fernandez, I. and Sabherwal, R. (2010) raamatust Knowledge Management: Systems and Processes kohandatud tabel.

3. Vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia, mida ei ole loengukonspektis (sissejuhatuses) ja õpiobjektides piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.


Valisin ülesande lahendamiseks Liao's teadmusjuhtimise tehnoloogia DATA MINING (DM)

Data Mining on tehnoloogia, mis hõlmab erinevaid valdkondi:
-tehisintellekti
-infotehnoloogiat
-andmebaasi haldamist
-andmete visualiseerimist
-matemaatilisi algoritme
-statistikat

DM on protsess, mis analüüsib, uurib ja modelleerib suuri andmemahte ning üritab leida seoseid ja seni teadmata informatsiooni (käitumise) mustreid. Antud tehnoloogia põhineb teadmise leidmisel erinevatest andmebaasidest. Näitena on toodud Amazon interneti pood, mis selekteerib ja soovitab välja vastavalt kasutaja otsingule sarnaseid, analoogseid tooteid. Sarnaselt töötab ka Youtube. Sõltuvalt erivaldkondade otsingu tihedusest pakub antud keskkond välja igal korral sarnaseid valdkondi. Näitena võib veel tuua Twitteri ja Facebook andmebaasid.
DM koosneb protsessist ja vahenditest, mis aitavad analüüsida andmeid, mis on eelnevalt kogutud toetamaks tulevaid otsuseid.



Viited:
Virkus, S. Õppematerjal “ III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid". Loetud aadressilt: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2192/Moodul%202.pdfiited:

Ülesanne 3.

1) Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur
Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:
• Teadmusjuhtimise protsessid
• Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:
• Teadmusjuhtimise infrastruktuur
• Teadmusjuhtimise mehhanismid
• Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:
• Organisatsioonikultuur
• Organisatsiooni struktuur
• Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur
• Üldteadmised
• Füüsiline keskkond (Becerra-Fernandez and Sabherwal, 2010).

2) Teadmusjuhtimise tsükli mudelid
Nii nagu puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka konsensus selles, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Kõige populaarsemad on Meyeri ja Zacki (1996), Bukowitzi ja Williamsi (2000), McElroy (1993, 2003) ja Wiigi (1993) mudelid teadmusjuhtimise tsüklist. Nende mudelite sünteesimisel on välja töötatud raamistik, mis näitab, kuidas informatsioon muutub organisatsiooni jaoks väärtuslikuks teadmuseks (Dalkir, 2011).
Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Seega kirjeldab teadmusjuhtimise
tsükkel seda, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.
Meyeri ja Zacki mudel (1996) kasvas välja infotoodete disaini- ja arendustöödest. Nad leidsid, et infotoodetega seotud kogemusi saab rakendada teadmusressursside juhtimise vallas. Infotoodetena defineerisid nad sellist informatsiooni, mida oli võimalik müüa klientidele, nt andmebaasid, kliendiprofiilid jt. Meyer ja Zack arvasid, et uurimistöö tulemusi füüsiliste toodete kohta on võimalik laiendada teadmusjuhtimise tsükli kirjeldamiseks. Nende mudelis toimus igal tsükli etapil kõrgekvaliteedilise teadmustoote loomine.
Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudel näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsessidealasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. See mudel rõhutab, et
tänapäeval ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid see, kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla. Bukowitzi ja Williamsi mudel rõhutab vaiketeadmiste olulisust.
McElroy mudel (1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga. Ta rõhutab, et organisatsiooniteadmus moodustub nii üksikisikute kui gruppide teadmusest kui ka väljendatud ja dokumenteeritud teadmusest.
Wiigi mudel (1993) rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse tagamiseks:
• tooted, teenused ja kliendid
• ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed)
• võime tegutseda.
Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. Teadmiste loomine võib olla näiteks seotud turundusuuringutega, fookusgrupiintervjuudega, küsitlustega ja andmekaevega Teadmuse valdamine ühendab nii üksikisikute teadmuse kui väljendatud teadmuse, näiteks raamatutes. See võib olla seotud meenutamisega, akumuleeritud teadmusega repositooriumites või ilmneda tööprotsessides. Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides, näiteks rutiinsete ülesannete sooritamine.

3) Organisatsiooni kultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond
Organisatsioonikultuur on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid. Organisatsioonikultuur suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha. Organisatsioonikultuuri komponentideks on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.
Organisatsioonikultuuri rolli on hakatud üha rohkem tähtsustama ja alates 1980ndatest aastatest on sellega üha enam seostatud organisatsiooni edukust. Organisatsiooni ja selle kultuuri analüüsimisel on palju erinevaid lähenemisi ja mudeleid. Näiteks jaotab Ruth Alas (2004) organisatsiooniteooriad järgmistesse rühmadesse: teaduslik, bürokraatia, administratiivne, inimsuhted, organisatsiooni käitumine, süsteemne, olukorraline, õppiv organisatsioon ja piirangute teooria.
Avatud süsteemide lähenemise tuntud esindajad Robert Katz ja Daniel Kahn (1966) rõhutavad organisatsiooni kui terviku käsitlemise vajadust, mis haarab nii organisatsiooni struktuuri ja inimressursse, sise- ja väliskeskkonda ning nendevahelisi seoseid. Organisatsioonikultuur on oluline komponent, mis toetab või takistab teadmusjuhtimist. Teadmusjuhtimine sõltub suurel määral organisatsiooni struktuurist. Organisatsiooni struktuur määrab suurel määral selle, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine. Teadmusjuhtimise mõjutajaks on organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur. Kuigi teatud infotehnoloogiad ja süsteemid on otseselt arendatud teadmusjuhtimise tarbeks, on organisatsiooni üldine infotehnoloogiline infrastruktuur oluline teadmusjuhtimise komponent.
Infotehnoloogilist infrastruktuuri võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja
kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid,
infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiki organisatsiooni
infosüsteeme.
Becerra-Fernandez and Sabherwal (2010) rõhutavad olulise teadmusjuhtimise infrastruktuuri
komponendina üldteadmisi, mis koosnevad kasutatavast terminoloogiast ja sõnavarast,
teadmusvaldkondade tunnustamisest, kognitiivsetest mudelitest, ühistest normidest ja
väärtustest ning samuti individuaalsete teadmiste kogumist. Organisatsiooni üldteadmised
või ühisteadmus võimaldab soodustada üksikisikute ekspertteadmiste arengut integreerides
selle teiste organisatsiooniliikmete teadmistega.
Organisatsiooni füüsiline keskkond on oluline teadmusjuhtimise infrastruktuuri komponent.
Füüsilise keskkonna olulised aspektid on:
• hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes
• asukoht, suurus ja tööruumide tüübid
• töötajate kohtumispaikade arv ja disain.
Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi. Kohvikud ja kohvinurgad, puhkenurgad jms pakuvad võimalusi üksteiselt õppida ja jagada teadmisi ning kogemusi.

4) Teadmusringluse protsessid
Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele. Tihtipeale vaadeldakse neid protsesse detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

Ülesande 4 postitasin eraldi moodles.